1. Energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. 

​

2. Mõnikord öösiti (kui pissihäda või hirmud üles ajavad) tunnen ma, kuidas me pöörleme ja siis ei leia ma tükil ajal und. Laman voodis, silmitsen toanurka, kus seinad ja lagi kokku jooksevad ja pöörlen kõigega kaasa.

„TSENTRIFUGAAL” on sissevaade metallikunstnik Taavi Teeveti eksperimentaalsesse autoritehnikasse, kus teose lõplik vorm ei sõltu üksnes kunstniku kujutluse ja osavuse kokkukõlast, vaid sellest, millised tingimused loob kunstnik füüsikalise paratamatuse ja taltsutamatu juhuse kokkupõrkeks. Erinevalt klassikalistest valutehnoloogiatest ei loo „TSENTRIFUGAAL” korduseid. Kunstnik valmistab ette mänguväljaku, valib mängijad ja määrab mängu alguse, ent kohe, kui avavile kõlanud on, astub ta sammu tagasi. Pöörlevasse vormi valatud sulametall tahkub konstantide meelevallas, liikumine lõppeb, aga ei kao.

„Hetkel, kui hoian sulametalli täis tiiglit 1200kraadises ahjus, on kõik võimalik. Miski ei ole veel paigas. Vorm hakkab liikuma. Keeran gaasi kinni, avan ahju ja tõstan tiigli välja. Vahetan pihte. Lasen tiiglitäie sulametalli vabaks. Materjal voolab ja tabab vormi, minust ei olene enam midagi. Kõik valikud ja võimalused koonduvad ühte tulevikuobjekti. Selles hetkes ei ole küsimusi,” ütleb Taavi Teevet.

3. Me ei saa öelda, mis on reaalsus, me võime vaid kirjeldada, millisena see meile näib. /Gaston Bachelard/

„TSENTRIFUGAALIDES” võib aimata kõiksuse ürgdilemmat — muutuda või muutumatuks jääda, aga täpselt niisamuti võib otsustada, et tegemist on lihtsalt peatunud liikumisega.

Kunstnik tänab: Eesti Kunstiakadeemia, Jan Teevet, Margus Elizarov. 

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital. 

Näituseid HOP galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.